· eestiiva tipul suur must laik, mille serv ulatub tiiva välisserva keskkohani · eestiiva pikkus üle 27 mm Suur kapsaliblikas ehk Pieris brassucae Tema alustab lendamist juba maikuust. Kapsaliblikas on valgete tiibadega, mille eestiibade tipud on mustad (emasel kaks laiku) ja alakülg on tiibadel kollakas. Suvel kasvab üles kaks pesakonda. Röövikud kahvaturohelist värvi. Nad on kapsa tuntuimad vaenlased. Peale suure kapsaliblika leidub meil ka väikest kapsaliblikat. Kapsaliblikatega on sarnased naeriliblikad. Teda võib leida tihti niitudel, aedades ja põldudel. · Klass: Putukad (Insecta) · Alamklass: Välislõugsed (Ectognatha) · Selts: Liblikalised (Lepidoptera) Põualibliklaste sugukonda kuulub rohkem kui 1 000 liiki, neid on leitud kõigist maailmajagudest. Eestist on teada 11 liiki. Siia kuuluvad mitmed tavalised päevaliblikad, näiteks kapsaliblikad (Pieris), lapsuliblikas (Gonepteryx rhamni),
Raba-võiliblikas 25.06.2013 mets-harakputkel 11 Võiliblikate kollaaž 2.6. Suur- kapsaliblikas (Pieris brassicae) Suur- kapsaliblikas on levinud Euroopas, Põhja- Aafrikas ja Aasias. Eestis on ta tavaline avamaastiku liik. Iga 4-6 aasta järel on see liik eriti massiline. Suur-kapsaliblikas kahjustab massilise paljunemise aastail kapsapõlde ning ka teisi põllumajanduslikke ristõielisi kultuurtaimi. Eelmisel suvel kohtas suurt-kapsaliblikat minu kodukohas harva. Liblikal on suve jooksul enamasti 3 põlvkonda, esimene mais- juunis, teine juulis-augustis ja kolmas septembris kuni öökülmadeni. Nagu nimigi ütleb on see liblikas põualibliklaste seas üks suuremaid. Tema tiibade sirulaius on 5-6 cm. Tiibade tume tiputähn ulatub katkematult tiiva välisserva keskosani. Tiibade üldvärvus on valge. Tagatiibade alakülg on kollane. Emastel on esitiibade keskosas kaks ümarat laiku ja nende tagatiivad on kergelt kollakad
annaabi.ee 
