Eesti punk
Autor ei taha küll oma
arvustusega väljendada seda, et ülevaadete koostamine peaks jääma teoreetikute pärusmaaks,
sest asjaosalised ise on parimad seda väljendama, kuid selleks peab olema fookust ja faktide
eristatavust. (Luks 2009)
Jürgen Rooste: "Punk ei oleks punk, kui ta ei võiks kirjutada ükskõik millest, ükskõik kuidas.
Piiratud on näha selles vaid vägisõnalist sotsiaalkriitikat, ajutist rõvetsevat sissetungi
kaprealismi (mille üks lähtepunkte võib olla just pungis) - punkkirjandus on tegelikult mingi
igipüsiva peavoolu ümberütlemine, antitees, analüüs, vägistamine, pastiss ja paroodia."
(Rooste 2000)
Eesti punkluule on ekslemas kirjanduse ja mittekirjanduse piiri peal, sest eelkõige on need
siiski laulud, mida ilma viisita on raskem mõista. Punkluule kõrgaeg oli 1980.ndate kespaigas
ning ta oli omamoodi murrang luulemaailmas, sest peale seda hakkasid luules tekkima
vabamad vormid