Eesti traditsiooniline rahvakultuur
Mitu eset korraga soetati tavaliselt abiellumise
puhul. Uus mööbel paigutti elukambritesse, rehetoas kasutati edasi vanemaid ja lihtsamaid esemeid.
Täiesti uue ilme andsid kambrite ja tubade interjöörile mitmesugused linnast ja laadalt ostetud väikesed
tarbeesemed ning eelkõige naisepere omavalmistatud, uutele hügeeni- ja kaunistamisnõuetele vastavad
tekstiilid. Taludesse ilmusid lillelise numbrilauaga seinakellad, jõukamatel oli ka kappkelli. Kasutusele
tulid ka petrooleumilambid, hiljem mitmesugused klaasiga lambid, peegilid, riidenagid, erilised
ilukäterättidega käterätinagid jpm. Seinu kaunistati, eriti tagakambris ja saalis, raamitud
perekonnafotodega, õlitrükipiltidega ning klaasile maalitud vaimuliku või ilmalikuga sisuga
sententsidega. 19.saj lõpu poole tulid pitsidega kaunistatud linad, päevatekid, pajapüürid. Põrandale pandi
põrandariie, akende ette riputati kardinad