"kapmehed" - 1 õppematerjal

Eesti 19 sajandi I poolel

1862. Aastal elas Eesti linnades kokku 62000 inimest, sajandi lõpul aga 18100 inimest. Seega oli sajandi vahetusel peaaegu iga viies eestlane linnlane. 20.sajandi algul oli Eestis kokku 12 linna, nendest suuremad olid Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Valga. Kiiresti kasvasid tööstusetevõtete juurde rajatud ja raudteejaamade ümer kujunenud alevid ja alevikud Sindi , Tapa, Türi,Tõrva,põltsamaa, Jõhvi ning Otepää, kuhu koondusid samuti linlike tegevusalade esindajad käsitöölised, kapmehed,töölised ja ametnikud. Kuni 1860.aastate lõpuni kehtis Eesti linnades Tsunftisundus. Linnajuhtorganid olid:rad,raehärrad ja bürgermeistrid. Neid valisid Sakslased, kelle käes oli ka juhtipositsioon käsitööliste tsunftides ja kaupmeeste gildides. Sajandi teisel poolel oli küll linnaelanike seas saavutanud ülekaalu eestlased, kuid neile jäid endiselt raskemad ja vähese sissetulekuga ametid. 1877.aastal hakkas Eestis kehtima Vene linnaseadus, millega senist keskaegset