A.dumas Kolm musketäri terve raamat
kleepuvasse taignasse.
«Nüüd on siis ohver toodud,» ütles ta endamisi. «Oh!
361
Kui mul ei oleks lootust vaadata koos proua Coquenard'iga ta abikaasa kappi!»
Pärast niisuguse eine mõnusid, mida isand Coquenard nimetas prassinguks, tundis ta
vajadust puhata. Porthos lootis, et see leiab aset viivitamatult ning samas paigas, kuid
neetud advokaat ei tahtnud sellest kuuldagi: ta tuli viia oma tuppa ning ta karjus seni,
kuni ta oli oma kapj ees, mille äärele ta ettevaatusest asetas jalad.
Advokaadiemand viis Porthose kõrvaltuppa ja nüüd hakati otsima alust lepituseks.
«Te võite tulla lõunatama kolm korda nädalas,» ütles proua Coquenard.
«Tänan,» vastas Porthos, «ma ei armasta midagi kurjasti kasutada, pealegi pean ma
mõtlema varustusele.»
«Tõsi,» lausus advokaadiemand ohates, «see õnnetu varustus!»
«Paraku jah,» kinnitas Porthos, «see ta on.» «Kuid millest koosneb varustus teie
väeosas, härra Porthos