Mein Kampf
vahet tegema nende elu välise olukorra ja nende tingimuste vahel, mis põhjustasid sellise olukorra.
Ainult sel juhul oli võimalik seda kõike meeleheitesse sattumata üle elada. Ainult nii võisin ma
enda ees näha mitte ainult inimesi, kes on uppunud vaesusse ja mustusesse, vaid ka halbade
seaduste kurbi tagajärgi. Kuid minu isiklikud eluraskused ja isiklik võitlus olemasolu eest, mis
samuti polnud kerge, vabastasid mind ohust langeda selle tõttu tavalisse sentimentaalsusse. Ometi
ma ei kapitulee-runud ega lasknud käsi rüppe, nähes teatud ühiskondliku arengu tulemusi. Ei, mitte
nii ei tule aru saada minu sõnadest.
Ma veendusin juba siis selles, et siin viib tulemuseni vaid kahekordne tee:
Sügavaim sotsiaalse vastutuse tunne, mis on suunatud meie ühiskondlikule arengule paremate
tingimuste loomiseks, ühendatult karmi otsustavusega hävitada see küürakas, keda võib parandada
ainult haud.