Võrdlev õigussüsteemide ajalugu
1139.a. kirikukogu otsusteni. Kasutades skolastilis-didaktilist meetodit ületas ta paljud
vastuolud ning koostas kanoonilise õiguse normide kogu "Ühtlustamata reeglite
ühtlustamine" (Concordia discordantium canonum). Hilisemas traditsioonis on töö tuntud
Decretum Gratiani nime all. Töö sisaldas valikut
· Oikumeeniliste ja partikulaarsete kirikukogude otsustest
· Paavsti dekreetidest
· Kirikuisade töödest
· Hispaania, Itaalia, Franki kanoonilistest kogumikest
· kapitulaaridest jms.
Töö sisu määras suurel määral teoloogia ja tekkiva kanonistika tihe seos. Töö jagunes
sisuliselt kolmeks:
1. osa käsitles kanoonilise õiguse olemust, selle allikaid ja kiriklikke ameteid;
2. osa sisaldas norme kirikukohtu, abielu ja patukahetsuse, vara- ja orduõiguse
kohta;
3. osa puudutas jumalateenistust ja sakramente.
Gratianuse eraviisiline töö saavutas ääretult suure mõjujõu nii praktikas kui teaduses, surudes