Kunsti ajalugu
Põhilisteks kiviehitisteks olid lossid, kloostrid ja
kirikud., kõik need rajati ka kaitseehitistena
Sakraalehitistest olid levinuimad basiilikad, mille põhiskeem lähtus antiigist ja Bütsantsist.
Need ehitati tavaliselt kolmelöövilistena ning lamedate lagedega (kuna kivihoonete ehitamise
kogemused olid väikesed, siis oli lihtsam ehitada lamedat lage kui võlve ja kuplit). Löövid
olid üksteisest eraldatud jämedate neljakandiliste piilaritega, mille kapiteeliosa muutus
plokitaoliseks ning oli kaunistatud ilmselt rahvakunstist lähtuva põim- või paelornamendiga.
Kogu ruum tervikuna mõjus raskepärase ja kokkusurutuna, sundides pöörduma idas asuva
apsiidi poole. Kiriku lääneseinas paiknes valitsejalooz. Täiesti uueks osaks kirikuhoones oli
altariosa alla olev keldriruum e. krüpt, mis ehitati pühakute säilmete tarvis. Krüpti kasutati ka
kultuseruumina ning tähtsate isikute matusepaigana. Kirikute interjöörid olid kaunistatud
annaabi.ee 
