Valgustusajastu
kuna arvamused pärisorjuse, privileegide, maksude ja kohtukorralduse osas olid
liiga lahknevad.
· 1771. aastal tõusid Rootsi kuningaks Gustav III, kes oli saanud hariduse ja
kasvatuse Prantsusmaal ning kes järgis Prantsusmaa eeskujusid nii valitsemises kui
kultuuri vallas. Teostati mitmeid valgustusest mõjutatud reforme, millest
olulisemad olid suurema tegevusvabaduse andmine kapitalistlikkele ettevõtjatele ja
täieliku usuvabaduse kehtestamine (sealhulgas juutidele) . Samas ajal
trükivabadust ja varsti kaotati see üldse.
Valgustusajastu järel hakkasid ühiskonnaklasside vahed taanduma, hakati pärisorjust
kaotama, suurenes sõna- ja usuvabadus, paranes tervishoid ja harituse tase hakkas kerkima.
Seega hakati valgustusajastul rohkem inimeste peale mõtlema, üksikisikud muudeti
tähtsamaks ja hakati nende heaolu eest muretsema.