Kutsehaigused ja tööõnnetused
jäädes keskmiselt kuueteist haigestunu juurde 100000 töölise kohta. Enne seda toimus
aga kolme aasta kestel(1999-2002) järsk langus(59-lt 20-le). Kutsehaigestumise
statistika algus aastate tõusu paneks autor aga haigestumiste puuduliku registreerimise
arvele kuna arvab, et tolle aegne seadusandlus ja kontroll olid kehvapoolsed.
Nõukogude aegsed andmed on aga ebausaldusväärsed kuna toimus väärandmete
avaldamine, et kapitalismileerile näidata asju paremas valguses kui need olid.
Viimaste aastate statistika näitab, et levinuimad kutsehaigused on põhjustatud
ülepingutusest, mürast ja monotoonsetest liigutustest. Muude ohutegurite põhjustatud
kutsehaigusi esineb harvem. Viimase kolme aasta enim esinenud kutsehaigus on
karpaalkanali sündroom, mis esineb tihti keskealistel naistel, kes teevad füüsilist tööd.
Veel võib välja tuua müratekkelise kuulmisnõrkuse, mida on samal ajal samas
suurusjärgus registreeritud.
annaabi.ee 
