N P=1147,30 ( 1−0,016−0,02 ) ( 1−0,2 ) +0,2 ∙170 ≈ 918,80 on netopalk 7. Milliseid r ja t arvulisi väärtusi tuleb kasutada valemi I = P∙r∙ t kasutamisel, kui a) intressimäär on 9,5% ja finantstehingu ajaline kestus on 3,5 aastat; r=9,5%=0,095 t=3 6/12= 3,5 b) poole aasta intressimäär on 4,5% ja finantstehingu ajaline kestus on 4 aasta ning 9 kuud? r=4,5%*2=9%=0,09 t=4 9/12=4,75 8. Leida kapitalisatsiooniperioodide arv n ja intressimäär i kapitalisatsiooniperioodi kohta, juhul kui a) aastaintressimäär on 10% ühe kapitalisatsiooniga aastas ja tehingu kestus on 7 aastat; i=10%=0,10 n=7 b) aastaintressimäär on 12,5% kapitalisatsiooniga iga poolaasta järel ning tehingu kestus on 8 aastat; n=8*2=16 i=12,5%/2=6,25%=0,0625 c) aastaintressimäär on 11,5% kapitalisatsiooniga iga kvartali
tähtaegade korral annavad suurema tähtpäevaväärtuse. Samas võib veenduda, et aastast lühemate tähtaegade korral annab lihtintresside meetod suurema tähtpäevaväärtuse. 2.4.1. Tähtpäevaväärtuse ehk tulevikuväärtuse arvutamine liitintresside meetodiga Olgu P investeeringu nimiväärtus ehk nominaalväärtus (nominal value / face value), i intressimäär kapitalisatsiooniperioodi kohta (periodic rate of interest), n kapitalisatsiooniperioodide arv (number of compounding periods), S tähtpäevaväärtus ehk tulevikuväärtus (maturity value or future value). Siis: esimese kapitalisatsiooniperioodi lõpus lisatakse nimiväärtusele P intress P i ning saadakse teise kapitalisatsiooniperioodi alguseks summa P P i P (1 i) ; teise kapitalisatsiooniperioodi lõpus lisatakse summale P (1 i) intress P (1 i) i ning
annaabi.ee 
