Eesti majanduse areng 1990-2011
numbrid vähenema hakkavad. Esimesed märgid majapidamiste tähtajaliste hoiuste kasvukiiruse
suurenemise näol on selleks olemas. On ju kodumajapidamiste võlakoormal oma piir ja ega
intressidki Euroopa Keskpanga keldrisse igavesti luku taha jää.
Majanduspoliitiline tugi tasakaalukale arengule on ka edaspidi hädatarvilik. Finantsstabiilsuse
seisukohast on tähtis, et kommertspangad ei ruttaks eelmise aasta suuri kasumeid kohe
dividendidena välja maksma, vaid kaasaks neid piisavalt ka kapitalipuhvritesse. See on tarvilik, et
maandada käesoleva aasta tagasihoidlikumate kasvuootuste taustal laenuteenindamisega seotud
riske. Valitsussektoril on jätkuvalt oluline roll välistasakaalu saavutamiseks konservatiivse joone ja
eelarve ülejäägi säilitamisel.
EESTI MAJANDUS AASTAL 2006
Esialgsete hinnangute järgi kasvas Eesti majandus 2006. aastal 11%. See on viimase 15 aasta
kiireim kasvutempo. Pakkumise poolelt vaadatuna oli kasv laiapõhjaline, hõlmates peaaegu kõiki