1980-ndatel oli firmas 25000 juhti, 15 erinevat tasandit ning suur bürokraatiamasin. Welch´i juhtimise all vähenes hierarhiliste tasemete arv kuueni. Tänapäeval on firma ligi kuus korda suurem kuid asepresidente üksnes 25% rohkem. Samuti alustas ta hierarhilise süsteemi ümberkorraldamist ning soosis avatud suhtlemist, mitte pähe õpitud küsimusi ja vastuseid. Koheselt andis ta ka kõikidele juhtidele suuremad õigused. Näiteks ei pidanud nad enam küsima nõusolekut iga kapitalipaigutuse kohta. Kiirelt rakendati firmas idee, et tuleb olla oma valdkonnas esimene või vähemalt teine, muidu tuleb haru sulgeda või maha müüa. See tekitas kohe metsiku vastukaja, kuna paljusid valdkondi peeti justkui GE selgrooks, mis siiskii ei olnud eriti kasumlikud või olid hääbumas. Peagi toimusid esimesed müügid ning ka suured koondamised, Jack’i hakati pidama hulluks, kes viib peagi firma pankrotti. Tegelikkuses müüs ta maha või sulges kõik harud,
Igaaastased jooksvad kulud C = Ca + Cm + Ct + Ce Ca - amortisatsioonieraldised Cm - aastane ekspluatatsioonikulu Ct - tju kulu teenindamiseks ja remondiks Ce - elektrienergia aastane kulu C a = pa K C m + C t = pt K Ce = t W pa - amortisatsioonieraldiste koefitsient K - seadme maksumus pt - aastase ekspluatatsioonikulu koefitsient t - elektrienergia omahind W - elektrienergia kaod aastas Kapitalipaigutuse ja igaaastaste jooksvate kulude jrgi mratakse aastased kulutused 2. Elektriline koormus 2.1. Elektrilise koormuse miste Elektriliseks koormuseks nimetatakse elektriseadme poolt tarbitavat vimsust mratud ajahetkel. Vahelduvvoolu puhul koosneb tisvimsus aktiiv- ja reaktiivkomponentidest. Vastavalt vib ka koormuse jaotada: · tiskoormus; · aktiivkoormus; · reaktiivkoormus. Praktikas kasutatakse ka mistet koormusvool.
annaabi.ee 
