Ajaloo arutlus: Esimese ja teise maailmasõja tagajärjed Eesti jaoks.
Rahvas soovis
kindlust ning seda näis neile aktiivselt propageeritud kommunism pakkuvat. Eestlastest patriotistide
kõrvale tekkis ka eesti kommunistlik liikumine, mis aitas Moskva enamlastel riigipöördekatset
teostada, kuna kommunistlik kandepind Eestisse oli loodud. Teise maailmasõja tagajärjel jäi Eesti
enam, kui 50 aastaks taas Venemaa võimu alla.
Mõlema sõja tagajärjel kandis Eesti suuri majanduslikke ja kultuurilisi kahjusid. See nõudis
suuri kapitalimahutusid, et taastada sõjaeelsed majandussüsteemid ning tööjõudlus. Sõdade käigus
hävisid paljud kultuuriehitised ning mälestised, mistõttu hävis suur osa eesti pärimusest ning
arhidektuurist. Esimese maailmasõja ning sellele järgnenud Vabadussõja järel asusid eestlased
omakultuuri jälle jõudsalt üles ehitama. 1919. aastal avati Tartu Ülikool, tänu millele oli võimalik
iseseisvusaastatel hariduse, samuti teaduse areng. Hariduselus etendasid rolli ka vabahariduslikud