Eelarveaasta ei pruugi kokku langeda kalendriaastaga, Eestis on nii riigi kui omavalitsuste eelarveaastaks kalendriaasta. Eelarve puhul on tegemist tähtajalise seadusega, mis hakkab kehtima eelarveaasta algusest, mis võib toimuda ka tagasiulatuvalt, ning kaotab kehtivuse eelarveaasta möödumisel. Riigieelarve seaduses on jäetud võimalus teatud kulutuste tegemiseks ka eelmise aasta eelarves ettenähtud kulutuste arvel, näiteks kapitaalmahutusteks või teatud soetusteks (§ 33 lg 2). Aastase kehtivuse range printsiip välistab kulude ülekandmise järgnevateks aastateks. 16. b Question 16 Maksukohustuslased on : Vali üks vastus. a. ainult juriidilised isikud Väär b. nii juriidilised kui füüsilised isikud Õige c. kõik elusorganid Väär Maksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik (seega nii füüsiline kui juriidiline
kus summasid eraldatakse rangelt sihtotstarbeliselt. Need ei kuulu ühegi ministeeriumi haldusalasse. Need vahendid, mis kasutamata jäävad kantakse sinna tagasi. Kui riigieelarve tulusid ei laeku kulude ulatuses, siis on võimalik esitada VV-l Riigikogule laenuvõtmise seaduseelnõu. Kui 31.dets. seisuga on jäänud veel mingeid assigneeringuid, mis on kasutamata, siis need suletakse. Erandkorras võib jätta sulgemata assigneeringud kapitaalmahutusteks või ka soetusteks, mis ei toimunud lepingu tähtaegade rikkumise tõttu. Laekunud tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal nad tegelikult laekuvad. Kui riigieelarvet tahetakse muuta eelarveaasta keskel, siis valitsus esitab riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selles tehakse ettepanekud eelarvekulude ümberjaotamiseks. See riigieelarveseaduse muutmise seadus võetakse vastu, kui kulud on jaotatud ja neid oleks vaja ümber jaotada
annaabi.ee 
