Tõde ja Õigus II Terve tekst
need esemed siin kuigi tähtsad. Kahe viimase puudumist poleks ta vististi ka hommikul kohe
märganud, aga tühi konks laes hakkas talle silma. See oli temale väga iseloomulik, sest tema oli
asjalik inimene, ja asjalikule inimesele on tühipaljas konkski tähelepanuväärsem kui ükskõik kui
tähtsa, ent kadunud asja asemele asunud tühjus.
Õpilaste seas oli hulk teissuguse iseloomuga inimesi. Nemad tõttasid hommikul suurde tuppa
vaatama, kas tõesti ikka laealune ja kapipealne on tühjad. Ja kui nad nägid, et see on
tõepoolest nõnda, muigasid nad nagu parastades, et lõpuks ometi pidid need kaks sakslast siit
lahkuma. Aga õieti öelda polnud selle kahe sakslase vastu kellelgi midagi. Kui aga ometi
naeratus huulile tikkus, siis kujutlusest, et kuis see küll võis olla, kui need kaks sealt alla
kargasid, teine veel Slopasevile otseteed pähe, nii et sakslane rabas venelase jalust -- surnud
sakslane elava venelase! Oi! seda oleks tahtnud igamees näha!