surub)Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest siina kus rõhk on madalam.Vereringe on vere pidev ringlemine organismis.(in kinnine veringe)In vereringe jaguneb suureks vereringeks mis varustab kogu keha kudesidverega ja väikeseks vereringeks milles veri rikastub kopsudes õhuhapnikuga.suure vereringe yl:varustada kogu kega rakke toitainte ja hapnikuga, viia ära jääkained.suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest,mis paiskub vere aorti, suurim in arter.=>arterid>kapillarid(arteriaalne hapnikurikas veri muutub venoosseks vereks)>veenidesse>südmae parem koda.Väike vereringe parem vatsake>rikatub hapnikuga>vasak vatasake.veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes, mis koosneb vereplasmast ja selle hõljuvatest vererakkudest.punased vererakud(erütrotsüüdid)(kõige rohkem, hapniku transportimeine)valged vererakud(leukotsüüte)(võitlus võõrkehade ja võõrmikroobidega)vereliistakud(trombotsüüte)(osalöevad vere hüübimises)haava kinni
läheb üle ümbritsevaks kohevaks periadventitsiaalseks sidekoeks, milles on ohtrasti rasvrakke. Adventiitsias ja meedia välimises osas on väikesi veresoone enda seina toitvaid soontesooni. Veresoonteseinas leiduvaid närve nimetatakse soontenärvideks. 32. Kapillaaride ehituse kirjeldus ja alaliigid Kapillaarid koosnevad veresoone valendikku ümbritsevast endoteelirakkude ainsast kihist, basalmembraanist ja väljastpoolt ümbritsevatest adventitsiaalrakkudest ning peritsüütidest. Kapillarid jaotuvad: 1. Hemokapillaarid (vasa haemocapilaria). Tavalised kapillaarid, esinevad kõikides organites ja praktiliselt kõikides kudedes. Moodustavad kudedes peene- või laiasilmalise, tihedama või hõredama võrgustiku, vastavalt organspetsiifilisele verevarustuse intensiivsusele. 2. Sinusoidsed hemokapillaaris (vasa haemocapilaria sinusoidea). Laia valendikuga kapillaarid, esinevad vereloome- ja endokriinorganites, maksa jm. 3. Verelakuunid (lacunae cavernosae sanguineae)
·Lahtine poorsus on seega materjali seesolev pooride võrgustik, mis on seotud väliskeskkonnaga. · Kinnine poorsus on materjali sees olevate pooride ruumala, mis ei ole omavahel ega väliskeskkonnaga ühendatud 2. Poorsust jaotatakse ka pooride suuruse järgi: Juhuslikud õõned läbimõõduga 1-10mm Õhupoorid läbimõõduga >10m -1mm; Kapillaarides toimub vee liikumine kapillaarjõudude toimel, läbimõõt 10-1000 nm · Makrokapillaarid >0,1m;· Keskmised kapillarid 0,02-0,1m (vee liikumine poorides kapillaarjõudude mõjul) · Mikropoorid (geeli-, adsorbtsioonvesi, kristallide vahelised poorid 1.5.3.5.Veeimavus. Water absorbtsion Veeimavus (w); on kapillaarjõudude toimel materjalisse imendunud vee hulk., sinna hulka ei loeta keemiliselt ühenditesse seotud vett. Kasutatakse ka mõistet veeimenduvuskiirus ( ka vee imenduvuskiirus) - näitab vee hulka kilogrammides, mis imendub materjali 1m2 suurusesse pinda 1 minuti vältel kui materjal on
annaabi.ee 
