Haljasalade kasvupinnased ja multsid
Sellised poorid paiknevad
mullasõmerate vahel. Et nad on väga suured, nimetatakse neid ka makropoorideks.
2) Kapillaarsed poorid on poorid, mille läbimõõt on 1…10 µm; neis toimub vee kapillaarne
liikumine ning nad paiknevad mullasõmerate sees. Just need poorid ongi kasvupinnases
põhiliseks veehoidlaks.
3) Adsorbtsioonvee poorid on oma läbimõõdult kõige pisemad (alla 1 µm) ning neis olev
vesi ei ole taimedele kättesaadav.
Kapillaarveepoore ja adsorbtsioonvee poore nimetatakse mikropoorideks. Mikropooride ja
makropooride mahuline vahekord on taimede kasvu ja elutegevuse seisukohalt väga oluline.
Juurestikupiirkonnas peaks nende vahekord olema umbes 1:1.
Struktuursuse ja poorsuse seosed:
Eelnevast on selge, et kasvupinnase struktuursus ja poorsus on üksteisega väga tihedalt seotud. Kui
struktuur ei ole optimaalne, pole seal ka optimaalses mahus poore. Sõmeralisest pinnasest aurub vesi
annaabi.ee 
