Näiteks elavhõbe ei märga klaasi. Märgamise ja mittemärgamisega on tihedalt seotud kapillaarsus. Kapillaar ükskõik mis materjalist ja suvalise kujuga peen toru. Kui kapillaari seinad märgavad vedelikku, siis pindpinevusjõudude tõttu kerkib vedelik eda kõrgemale, mida peenem on kapillaar märgamise korral. Kui vedelik ei märga kapillaari seinu, siis langeb vedeliku tase kapillaaris madalamale kui suures anumas. Kapillaaruse tõttu tungib vedelik (põhilik vesi) poorsetesse kohevatesse ainetesse. 4. Tahked ained Laias laastus liigitatakse tahked ained: a) Tahkised ehk kristallilised ained b) Amorfsed ained Tahkistes on aineosakeste paigutus tihe ja korrapärane, nii et osakeste paigutus moodustab nõndanimetatud kristallvõre. Võre kuju võib olla mitmesugune. Üks iseloomulik tahkiste tunnus on, et neil igaühel on oma kindel sulamistemperatuur.
Sademeid vähem kui 250 (300) mm/a. · Potentsiaalne evapotranspiratsioon on suurem kui sademete hulk. Sademeid on vähe ning ebaühtlaselt ja ebareeglipäraselt. Esinevad fantoomvihmad. Talved on külmad kuid vs kogu aasta on kuum. Suured ööpäevased temperatuurikõikumised. Evolutsiooniliseld on kõrbed vanad, konkreetsed kohad on ,,noored". · Jagunevad: o Poolkõrb Patagoonia L-Am ja Karroo L-Aafrikas. o Savikõrb (vesi kaob kapillaaruse tõttu) Gobi Mongoolias o Kivi- ja rähakõrb Namiibia Aafrikas o Liivakõrb (vesi nõrgub läbi liiva ja kivide aeg-ajalt vaja aga sildu) Monte L-Am Sahaara mullad on väheviljakad, huumusevaesed, ,,hallmullad". · Esineb tuuleerosioon · Sademete vaene kliima ja suured temperatuuri kõikumised. Soojakõrbetes päeval väga kuum. Intensiivne rabenemine. Suur ööpäevane temperatuuri kõikumine, seetõttu suur
annaabi.ee 
