südamemassaaži. Kannatanu peab jooma kuuma vedelikku koheselt peale teadvusele tulekut. Paar tundi peale põletust peab kannatanu olema järelvalve all, kuna tema terviseseisund võib halveneda 1-2 tunni jooksul. (Užegov 2006: 348-349 ). Ohvrile asetatakse EKG-monitor võimalike rütmihäirete avastamiseks (Härmä 2007: 168). 2.2. Termilised põletused Kuumuse tagajärjel kahjustunud koest vabanevad mediaatorid, mis põhjustavad kapillaarsoonte läbilaskvuse häireid ja vedeliku ülekannet vedelikukoe- ja plasmaruumi. Turse süveneb 24 tunni jooksul vigastuse tekkest ja süvendab põletikukahjustust. Üle 20%-ste põletuste korral turse koos vedelikukaduga tekib ka mujal organismis, mitte ainult haavas. Tursed põhjustavad ringleva veremahu vähenemise ning ilma infusiooniravita kutsuvad esile põletusšoki. (Härmä 2007: 166). Esmalt tuleb kannatanu riidest lahti võtta või põlenud piirkondadest riided ära lõigata
65 C° juures 2 sek. 60 C° juures 5 sek. 56 C° juures 15 sek. 52 C° juures 1 min. 51 C° juures 3 min. 48 C° juures 5 min. Põletuse sügavust hinnata 72 tunni möödudes traumast, sest põletused süvenevad kahe esimese ööpäeva jooksul. Mida kiiremini vill tekib, seda sügavam on põletus. 1.4. Põletuse patofüsioloogia Kuumusest kahjustunud koest vabanevad mediaatorid, mis põhjustavad kapillaarsoonte permiaablusehäire ja vedeliku liikumise interstitsiaalruumi (rakkudevahelisse ruumi). Tekib turse, mis süveneb 24 tunni jooksul kahjustuse tekkest ja põhjustab põletuskahjustuse süvenemise. Ulatuslike põletuste korral (üle 20% põletuspinna) tekib turse ja koos sellega vedelikukadu ka mujal organismis, mitte ainult põletushaavas. See põhjustab ringleva veremahu vähenemist ja põletusšokki. 1.5. Põletushaavade klassifikatsioon
annaabi.ee 
