Eesti kunsti ajalugu
Üksikisiku
väärtustamine avaldub inimeste portreelises kujutamises, aga ka selles, et üha
olulisemaks peetakse teose autori nimetamist ja seni anonüümne kunstiajalugu hakkab
asenduma kunstnike ajalooga.
Hansa Liitu kuuluvatel Eesti linnadel olid eriti tihedad sidemed Lübeckiga, mis oli sel ajal
tähtis kunstikeskus. Seal töötanud meistritest on kuulsamad Hermen Rode ja Bernt Notke,
kes mõlemad juhtisid mitmete abilistega töökodasid. Nende tähtsaim toodanguliik oli sel
ajal moekas kapikujuline altar, mille skulptuuridega kujundatud keskosa avati pühade ajal,
muidu aga katsid seda kaks paari maalitud uksi nn. tiibu (siit ka nimetus tiibaltar).
Tiibaltar ühendab seega endas nii puuskulptuuri kui tahvelmaali.
Tallinna telliti teoseid mõlemalt nimekalt lüübeklaselt. 15.saj. lõpul sai valmis Niguliste
kiriku ümberehitus ja uus Niguliste altar toodi kohale 1481.a. Hermen Rode töökojast.
Rode oli eelkõige maalija ja keskosa pühakuid kujutavad värvilised puuskulptuurid
annaabi.ee 
