V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Kui käsn on vett täis, võib tast terve
meri üle lainetada, ilma et talle ühtki tilka juurde tuleks.
Esmeralda surmaga oli käsn täis. Dom Claude'ile oli kõik maailmas juba lõppenud. Kuid
teadmine, et tütarlaps on elus, samuti ka Phoebus, tähendas seda, et tuleb uuesti tunda piinu,
vapustusi, kaksipidi mõtlemisi, elu. Claude oli sellest kõigest juba tüdinenud.
2
1
8
Kuuldes seda uudist, sulgus ta oma kloostrikongi, kust ta välja ei tulnud ei
kapiitliistungitele ega jumalateenistustele. Ta uks oli kõigile suletud, isegi piiskopile. Nii
püsis ta nagu kinnimüürituna mitu nädalat. Arvati, et ta on haige. Ta oli seda ka tõesti.
Mis tegi ta siis suluksis? Millised küsimused vaevasid õnnetut? Kas astus ta oma kohutava
kirega viimasesse võitlusse? Kas haudus ta lõplikku kava, kuidas mustlastüdrukute surma ja
endale igavest hukatust tuua?
Ta armas vend Jehan, see hellitatud poiss, tuli kord ta ukse taha, koputas, vandus, mangus,
annaabi.ee 
