aga Leonile ei meeldinud ning kiirustas kogu aeg ära, aga Emma ei tahtnud minna. Lõpuks vedas Leon ta tänavale, kus lasi kutsuda neile juhi ning sõitsid terve linna mitu korda läbi ilma peatumata, kus lõpuks ühel kõrvaltänaval Emma väljus. Kui Emma kodukülla jõudis kästi tal kohe Homaiside juurde minna. Seal oli hoidiste tegemiste päev (ka teistel külaelanikel). Terve pere oli köögis laua ümber, Justin oli pahandusega hakkama saanud käinud apteekri kapernaumas, see hr. Homaisile ei meeldinud ja oli väga vihane. Emma oli sinna kutsutud, et teatada temale ta äia surmast. Kodus oli lein. Paari päeva pärast saabus ka vanapr. B noorte juurde, asuti leina toimetuste kallale. Hr. Lheureux tuli rääkima, et pole kiiret tema võlaga. Emma ei teadnud sellest eriti midagi, lisaks oli veel mingeid pabereid vaja allkirjastada, aga enne konsulteerida mõne notariga. Lepiti kokku, et Emma läheb Rouenisse hr. Leoniga rääkima paberitest.
kes olid koos oma isa Sebedeusega paadis ja parandasid võrke, ja ta kutsus neid. Ja nemad jätsid kohe paadi ja oma isa sinnapaika ning järgnesid talle. Duccio. Peetruse ja Andrease kutsumine. Toomkiriku muuseum, Siena. Pole mingit kahtlust, et Jeesus usaldas Peetrust kui oma esimest ja ka eakaimat jüngrit (ta oli neljakümnene) teistest enam. Jeesus elas pärast Naatseretist lahkumist tema pool ja õpetas tema paadis. Peetruse kodu Kapernaumas oli evangeeliumi jutlustamise keskuseks. Temas nähti rühma juhti (meie mõistes klassivanemat) ja tema poole pöördusid maksukogujad, et kasseerida sisse lõiv, mida kogukond pidi tasuma. Peetrus tunnistas apostlitest esimesena Jeesuse Messiaks. Mitmel juhul andis Jeesus talle oma kirikus mingeid eeliseid, ka hüüdnimi "Kivi" või ,,Kalju" viitab sellele, et Jeesus nägi just teda oma koja nurgakivina