Tiit Lauk humanitaar
Laialt levis uus pill akordion, tuntuks said havai kitarr ja bandžo
– kõik need lülitati külakapellidesse.
Uute tantsude (tango, foks) levikuga laienes tunduvalt ka külakapellide repertuaar (Tõnurist
1996: 82). Kuna selleks ajaks oli tekkinud arvukalt puhkpilliorkestreid, kasutati küla-
kapellides tihtilugu sealt pärit pille (trompet, klarnet, trumm), millest tulenevalt kujunes nende
kapellide koosseis üsna kirjuks. Tõnurist kirjutab: “Külapillimeeste ansamblitesse ehk küla-
kapellidesse ühendati kõik olemasolevad muusikariistad ja esialgu võib näida, et mingisugust
süsteemi polnudki” (Tõnurist 1996: 72). Tegelikult ei olnud asi nii lihtne. Külakapelli üles-
anne oli eelkõige tantsumuusika tegemine pulmades, küla pidudel, talgutel. Seega teenindas
külakapell suhteliselt kitsast ringkonda: oma küla, harvem mitut küla või valda. Nagu Tõnu-
rist samas rõhutab, oli eelmise sajandi algul juba märgata selget musitseerimisvormide jagu-
annaabi.ee 
