DEPRESSIOON
..
Kindel kui kalju." Sageli surutakse valu alla ka põhjusel, et inimene kardab oma piinavaid
tundeid. Püüe valu peljata ja vältida on äärmiselt inimlik.
Miks on südamevalu eitamine või allasurumine nii halb? Sest see pakub üksnes ajutist
lahendust. Valusad tunded ei kao kuhugi ning nagu vigastatud põlve kinnisidumine, takistab
ka tunnete kinnimätsimine lõplikku paranemist. Need, kes keelduvad leinamast, pikendavad
paranemisprotsessi. Kaotustunne vaevab neid palju kauem, nad muutuvad haigustele
vastuvõtlikumaks ning satuvad sageli sügavasse depressiooni. Valu allasurumine lihtsalt ei
aita.
Naaseme hetkeks füüsilise vigastuse juurde. Teine võimalus on lasta haaval õhu käes
paraneda. Sel juhul kaasneb oht, et kukute uuesti ja vigastate koorikut või nokitsete selle
hoopis ise ära. Iga kord, kui koorik ära tuleb, ilmub selle alt uus haav, mis peab hakkama
uuesti kinni kasvama