1940. aasta oktoobris oli Itaalia alustanud sõjakäiku Kreeka vastu, kuid sai lüüa. Oma liitlase päästmiseks oli Hitler sunnitud sekkuma. Sks sundis või meelitas endaga liituma Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, ka Jugoslaavia kuniks sinna sai võimule läänemeelne valitsus. 6. aprillil 1940 ründas Sks liitlaste toetusel Jugaslaavia ja lõi selle kiiresti puruks. Samal algas ka sõjakäik Kreekale. Kuna Kreekat toetasid Inglise väed, läks sõdimine pikemaks ja kaotusterohkemaks, kuid aprilli lõpuks oli ka Kreeka vallutatud. Hitler tahtis võimu ka Vahemere üle, selleks tuli vallutada 2 saart Malta ja Kreeta, mida valvas Inglismaa. Kreeta sai alistatud, Malta mitte. SÕJATEGEVUS MAAILMASÕJA TEISTEL RINNETEL 1940. kandus sõjategevus ka Aafrikasse. Itaalia alustas Liibüast Egiptuse vastu, kus olid Srb väed. Vaatamata suurele ülekaalule ei saavutanud itaallased edu. Srb lõi Itaalia väed puruks, vallutades ka suure osa Liibüast.
Oma liitlaste päästmiseks oli Hitler sunnitud sekkuma. Saksamaa meelitas või sundis endaga liituma Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria. Saksa mõju alla langes ka Jugoslaavia, kuni 1941. aasta märtsis tuli riigipöördega Jugoslaavias võimule läänemeelne valitsus. 6. aprillil 1940 ründas Saksamaa liitlaste toetusel Jugoslaaviat ja lõi selle kiiresti puruks. Samal päeval alanud sõjakäik kreeklaste ja neid toetavate Inglise vägede vastu kujunes pikemaks ja kaotusterohkemaks, kuid aprilli lõpuks oli ka Kreeka vallutatud. Järgnevalt asus Hitler taotlema võimu Vahemere üle. Selleks tuli Inglise vägedelt vallutada kaks Vahemerd kontrollivat saart – Malta ning Kreeta. 20. mail 1941 ründasid Saksa langevarjuüksused Teise maailmasõja suurimas õhudessantoperatsioonis Kreetat ja inglased sunniti taanduma. See ei andnud siiski sakslastele loodetud strateegilist ülekaalu Vahemerel. Vallutada oleks tulnud ka Malta, mis jäi aga alistamatuks.
annaabi.ee 
