DEPRESSIOON
Mu mees ei hooli minust,
ta kohtleb mind nagu põrandakaltsu. Vahel tuleb ta mulle kallale. Aga ma lootsin kogu
aeg, et ta muutub. Kordasin endale, et me peame lihtsalt veidi rohkem vaeva nägema.
Alles nüüd saan ma kõigest aru. Mu mees pole põrmugi muutunud ega muutugi.
Kuidas ma küll võisin nii rumal olla?" Pam ei olnud rumal, ta lihtsalt lootis. Lootus
võib olla sillaks, mis aitab inimesi rasketest aegadest üle. Kuid lootus võib ka
pimestada. Pam peletas kaotuskibedust eemale, lootes paremat tulevikku, kuid ühel
hetkel läks seebimull lõhki. Masenduse kutsus esile arusaam elus pettumisest. Unistus
õnnelikust abielus oli purunenud. Sageli ei mõisteta, et selline sündmus on sama
kaalukas kui teised kaotused. Pami sõbrad ütlesid: "Ma ei saa aru, miks sa nii rööpast
väljas oled. Sa oled ju kogu aeg teadnud, milline su mees on." Seda kuuldes tundis
Pam end halvasti. Sõpradel võisid olla head kavatsused, kuid nad kritiseerisid teda.