Tuul- õhk, mis liigub paralleelselt suhtes on suurem kui pikalainelise kiirguse puhul. astmega. Seda seadust kasut looduslike kehade nagu maa, maapinnaga. Tekib õhurõhu vahest erinevates kohdades, Muldade soojusreziim-pinnas koosneb 2 soojuslikust lume, rohu, pilvede, atmosf kiirgusvõime arvutamiseks. mis oleneb omakorda õhutemp ebaühtlasest kaotumisest. komponendist,1liivapinnased, 2savipinnased. Erinevus Veeauru kondenseerumine atmosf- produktid, mis Üldine reegel on et õhk hakkab liikuma kõrgema rõhu on tingitud niiskuse ja õhu vahekorrast pinnases. tulevad maapinnale kondensatsioonist on kaste, hall, suunast sinna. Kus rõhk on madalam. Kiirusele avaldab Soojuslikus mõttes koosneb 3st komponendist: pinnas jäide. Atmosf pilved ja udu
Selliseid jooni nimetatakse sama- ehk isojoonteks. Rõhu ehk baarilise välja isojooni nimetatakse isobaarideks. Baariline gradient füüsikaline suurus pikkuse ühiku kohta selles suunas, kus muutus on maksimaalne. Ta on alati risti isobaaridega ja vektori noolnitab sinna kus õhurõhk kasvab. 35) Tuule tekkimine ja tuule suuna kujunemine. Tuul tekib õhurõhu vahest erinevates kohtades, mis oleneb omakorda õhutemperatuuri ebaühtlasest kaotumisest. Üldine reegel on selline, et õhk hakkab liikuma kõrgema rõhu suunast sinna, kus rõhk on madalam. Kiirusele avaldab mõju õhuvoolu ja aluspinna vaheline hõõrdumine ja maakera pöörlemine. Kõige rohkem nõrgeneb tuul, kui nurk tõkke ja suuna vahel on 90 kraadi. Suvel on tuule suund merelt mandrile ja talvel vastupidi. 36) Mussoonid tuuled, mis tekivad mandri ja naabruses oleva merepinna termiliste reziimide erinevuse tõttu aastases tsüklis