• Tänapäeval puudub 1 miljardil inimesel ligipääs puhtale joogiveele • Hinnanguliselt kannatab üle 250 miljoni inimese igal aastal saastunud vee poolt põhjustatud haiguste tõttu • Veevarude raiskamist tuleb takistada eelkõige suurtes linnades, kus läheb raisku koguni üle 40% veest. Vedelikukaotus • Inimene kaotab vedelikku peamiselt uriiniga, higistamise teel ja kopsude kaudu veeauruna • Vedelikubilanss peab tasakaalus olema ja kaotatutud vedelik tuleb asendada • Mõõdukas kliimas vajab mees ligikaudu 2800 ml ja naine 2000 ml vedelikku päevas • Intensiivsel kehalisel pingutusel ja/või kuumas kliimas organismi vedelikukaotus suureneb märgatavalt • Kehalisel koormusel on algava vedelikuvaeguse tunnusteks töövõime langus, süvenev väsimustunne, koordinatsiooni häirumine, peavalu, üldine nõrkus Kasutatud allikad • http://kmpharma.eu/vesi • http://www.maailmakool.ee/oppematerjalid/vesi/
stabiliseerida kehatemperatuuri ja tänu sellele säilitada sooritusvõimet kehalisel tööl. Vajaliku koguse vett saab inimene peamiselt jookide ja toiduga, mida ta tarbib. Vett tekib inimese kehas ainevahetusprotsesside tulemusena. See veekogus on siiski võrdlemisi väike, ligikaudu 300 – 400 ml ööpäevas. Inimene kaotab vedelikku peamiselt uriiniga, higistamise teel ja kopsude kaudu veeauruna. Vedelikubilanss peab 7 tasakaalus olema ja kaotatutud vedelik tuleb asendada. Vedelikukaotus kehalisel tööl sõltub oluliselt koormuse mahust ja intensiivsusest ning klimaatilistest tingimustest. Intensiivsel kehalisel pingutusel ja/või kuumas kliimas organismi vedelikukaotus suureneb märgatavalt. Keskmise intensiivsusega treeningul kaotab organism 0.5 – 1,5 liitrit vedelikku tunnis, intensiivse koormusel märgtavalt enam. Kehalisel koormusel on algava vedelikuvaeguse tunnusteks töövõime langus, süvenev väsimustunne,
annaabi.ee 
