1847. jääb ka tema tutvumine Janos Arany'iga, kes jätkab Petöfi elutööd pärast poeedi surma.15, märtsil 1848 sai tema ,,Rahvus laul" Euroopa ainsa veretu revolutsiooni sümboliks ning Petöf'i oli revolutsiooni üks algatajatest Ungaris ja 12-punktilise nõudmiste nimekirja kaasautor. 1848. aastalotsusta kandideerida riigikokku, mis ebaõnnestus. Sell aastal algas ka vabadusõda, mille tõttu ta liitus taas kindral Jozef bemi ungari sõiaväega võitluses Habsburgidega. 1849 aastal kaotast ta sõja käigus mõlemad vanemad, mis sundis teda loobuma oma auastmest ning pühendada oma elu perele ja kirjandusele, kuid 31.juuli asus ta mingil põhjusel uuesti teenistusse ja Segesvari lahingus jäi ta kadunuks
). Kokku on Haava ilmutanud üheksa luulekogu. ,,Luuletused" (1890.), ,,Luuletused"(1897.), ,,Lained" (1906.), ,,Ristlained" (1910.), ,,Põhjamaa lapsed" (1913.), ,,Meie päevist" (1920.), ,,Siiski on elu ilus" (1930.) ja ,,Laulan oma eesti laule" (1935.) Anna Haava luuletusi võik iseloomustada sõnadega ,,kaunis" ja ,,lihtne". Haava on kirjutanud palju luuletusi just armastusest, põimudes osavalt sinna vahele loodust. Armastusluule on aga tema puhul veidike üllatav, sest oma nooruses kaotast ta inimese, kellele oli pühendatud tema esimene armastus-luuletus. Tema luules ei jää märkamata ka sügav humanism, mis ei lubanud tal rahule jääda kodanliku ühiskonna tegelikkusega ja sundis kirjanikku selle vastu avaldama protsesti. Anna Haava avardas ka eesti luule värsiehitust, võttes kasutusele vabavärsi. Minu lemmikuteks Haava repertuaarist on ,,Ööbiku surm" ja ,,See on sellest paganlusest". Esimene
annaabi.ee 
