Elu lahinguväljal
Ma pean
võitlema, et jätkata ka kõige jubedamas olukorras. Seni kuni ma jätkan ja tõusen igal
momendil uuesti püsti, olen ma võitja. Allaandmine ja leppimine oma saatusega on
kaotamine ja sellepärast ei mäletata sõjades inimesi, kes leppisid oma surmaga, vaid
mälestatakse neid, kes tõusid viimast korda ja tegid kõige viimase lükke oma kehale, mis
vabastas selle jõu nende sees ja viis nad pääsemiseni.
Kõik algab iseendast, kui ma ei usu endasse ega võitle vastu, siis ma kaotangi. Lahing viib
mind viimase pingutuse piirini ning paneb mu lõplikult proovile. Kui ma leian omale
motivatsiooni ja põhjenduse, miks, ma pean jätkama, siis pääsetee avaneb kiiremini, kui
allaandmisega.
Sõda võib tulla ja ei või tulla, aga alati peab olema valmis astuma lahingusse. Tuleb teha
kõige karmimaid katseid oma elus, et leida oma motivatsioon ja oma põhjendus tõusmiseks.
Kõik halvad teod ja sõnad, mis tulevad teiste poolt on ettevalmistus edaspidiseks. Ei tehta