Mees kes teadis ussisõnu analüüs
oma kurbust Pärtlile või matta see süüdistuste ja Pärtli uue elu maha
rääkimisse.Leemet valis süüdistamise ja haleda naljaviskamise ja sellest süttiski
lõpuks tuli millest mõlemad osapooled lahkusid vihaselt kiirel sammul oma suunda
astudes. Terve päeva tampis Leemet ringi kohtamast mitte ühteki inimest ning öö
veetis ta magades ussikoopas, sest oli liiga hilja, et minna tagasi oma hütti.
Leemet tunneb end jätkuvalt tühjana ning kaotams on ta elu tahet, Pärtel on alustanud
uut elu, ussisõnad ära unustanud, nime vahetanud ja nii see inimeste arv metsas
ükshaaval väheneb. Sii jõuab kohale talv ja suureks sündmuseks mis ta meelt veidi
tõstab on see, et ussikuningas on Leemetit ja ta pere kutsunud talveund magama koos
nendega ning onu Vootele võttis aupaklikult kutse vastu ning kolitigi siis talvkes
usside sügavasse koopasse. Salme oli ka enne koopase minekut depresioonis, sest