Tingimused: relvastusalased piirangud(ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke, kahureid, 100000 maaväelast ja 15000 mereväelast), hüvitismaksud võitjatele(reparatsioonid), territoriaalsed muutused(Saks. kaotas 1/8 oma aladest, k.a asumaad, loodi nn Poola koridor ida-preisimaa lõigati Saks. ära), Reini piirkonna kontrollimine ja range maksude nõudmine. 2. Millal toimus Pariisi rahukonverents, miks, riigid kes otsustasid, suhtumine kaotajatesse. 18. jaanuar 1919- 1920 suvi. Võitjad rigid sõlmisid kaotajatega rahu lepingud. Otsustaja rigid olid USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Kaotajatele määrati ranged maksud ja võeti ära nende maid. 3. Muutused maailma poliitilisel kaardil peale I maailmasõda. Maailmakaardil kadus Vene keisririik, Austria-Ungari keisririik lakkas olemast, selle asemel tulid Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia. Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Soome säilitasid iseseisvuse. 4
soovile; osapooled ei taotlenud endale selle sõja käigus mitte midagi o UK/USA püüavad neile pandud kohustuste piires edutada kõigi riikide (nii võitjate kui ka kaotajate) juurdepääsu majandusarenguks jne – esimest korda on välja öeldud mõte, et kaotajaid ei tambita maa sisse; selle peale tuldi peale I MS-i. Otsustati vältida eelmisel korral tehtud vigu. Algusest peale lepiti kokku, et kaotajatesse suhtutakse väärikalt (Atlandi harta moraalne tähtsus). o Osapooled usuvad, et võiks teha midagi teisiti, kui siiamaani on RO-des olnud. Vaikselt hakkasid teised riigid Atlandi hartaga liikuma. Septembris 1941 kirjutas NL sellele samuti alla, kuid tegi seda algusest peale reservatsioonidega. Vastasel juhul oleks NL pidanud loobuma tervest hulgast territooriumitest. Tuli vaadelda nende
annaabi.ee 
