Friedrich Wilhelm Nietzsche
"tõeline filosoof", tõeliselt iseseisev
vaim nagu Schopenhauer, kindla pilguga mees ja rüütel, kes julgeb olla see, kes ta on,
kes oskab siesta üksi omil jalul ega oota käsutajaid või vihjeid kõrgemalt" Selle on
Nietzsche ise läbi proovinud kirjutades oma "Nõnda kõneles Zarathustrat":
"hoolimata sellest ja otsekui tõestamaks minu mõtet, et kõik otsustav sünnib
"hoolimata sellest", sündis just sel talvel ja just neis ebasoodsates oludes minu
Zarathustra" . Nietzsche tervis oli kaostavalt nõrk, ja aja möödudes haigused temas
aina süvenesid. Sellest lähtudes võib tunduda kummalisena, et oma filosoofias ülistab
ta tugevust ja mõistab hukka nõrku ja viletsaid. Sellele näivale paradoksile vastab
Nietzsche ise oma autobiograafilises teoses "Ecce Homo." Haigus, vastupidi, õhutas
tema võimutahet, sellest sai elamisiha stimulaator. Just haigus oligi see, millest tekkis
Nietzsche filosoofia. "Mis ei tapa, teeb tugevaks." Kuid ka võimutahet Nietzsche ei
kiida heaks
annaabi.ee 
