August Gailit ja Anton Hansen Tammsaare - õpimapp
" "Ning
see naisist, kel pole meest, kel pole õnne tunda end peremehe orjana,
on otsekui vallaline laast, mida kannab tuul oma tahtmise järele." "--
naine on sündind omanduseks, nagu seda väärtasi, nagu maja, nagu
koer."
"Kõik on müüdav. Kõik läheb hallitama: olgu see naine või juust." Jne.
jne. jne.
Romaani süzee iseenesest on huvitav ja paljuvõimaldav: hirmus
purpurtõbi murrab mehed maha. Kõik maailma naised (kõneleb autor
küll ainult Varriast) jäävad järele suurimasse kaosse. Nende elumõte on
hääbund ühes meeste surmaga lõpulikult, sest "meeste surres pidi
lõppema ka naine kui emane sigitaja, missuguste omaduste surm ehk
veelgi meeleheitvam on". Olukord pakub võimalusi võimsaiks
massistseeneks. Aga ükski maalit pildest ei pääse kahjuks mõjule ega
suuda saada usutavaks, sest nii hulga kui üksiku psükoloogia on näht
liig ühekülgselt: erootika, erootika ja erootika! Oleks kindlasti
mõjusam ja usutavam olnud, kui sellest massi kihavuses kimeleks ja