SEMIOOTIKA AJALUGU II
Terminit kirjeldab Semeiotiké. 1969
Barthes´i Tekst on Kristeva interteksti variant.
Paragrammatism. Intertekstuaalne protsess, milles eri diskursuste kokkupõrkamisel hävib nende
algupärane subjekt, nende "mina", ilma et seda ära kasutav luulediskursus ise looks mingi uue
kindlalt defineeritud subjekti. Krull
Kui need alateadlikud tuikamised täielikult hõlvaksid subjekti, langeks subjekt tagasi pre-
oidipaalsesse e. imaginaarsesse kaosess ning arendaks välja mingi vaimuhaiguse vormi. Subjekt, kelle
keel lubab sellistel jõududel lõhkuda asjade sümboolse korra, on seega teisisõnu subjekt, kellel on
suurim oht hulluks minna.
Paragrammatiline ei tähenda mingil juhul subjekti lokaliseerimist kusagile mitteteadvusse.
Paragrammatism on lakkamatu võitlus loogika ja mitteloogika, tõelise ja mittetõelise, olemise ja
mitteolemise, kõne ja mittekõne vahel.
JACQUES LACAN (1901-1981)
Kirjutised Ecrits 1967
annaabi.ee 
