Arvo valton
poliitikud selle koha pealt suu peale kukkunud pole, kui välja arvata just too
smugriteema, mis tasapisi mädaneb, halvaks läheb.
Kuna see teema jäi 1990-ndate alguse muutustelaines lahendamata, siis praegu toda
arengukäiku enam naljalt ei pööra. Paraku nii see on, kuigi tahaksin kuuluda optimistide
kilda ja näha maailma pigem paljude pisikeste rahvaste koduna kui suurrahvaste vahel
jaotatud koloniaalkogumina, mis ta ajaloo sõlmpunktides, enne suuremaid hävingu- ja
kaoseperioode ikka kipub olema.
Eetiliselt
Valtoni tööpõld on mälu ja identiteet, s.t kirjandus. Sellest ei ole Eesti Vabariigis ka
lõpuni aru saadud, et omakeelne kirjandus on üks esimesi identiteedikandjaid ning
mäluvahendeid. Raamatuid ja pähekulunud tekste, identiteedivormeleid on inimkultuuris
raskem hävitada kui mis tahes muud mälukandjat.
Seda vähest, mis me enestest ja soome-ugri sugu rahvastest teame, oleme teada saanud