Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses
Muusika.Kino, vastavalt 34 ja 30 võõrsõna.
Kui neid kahte artiklit kõrvutati, siis see, et ajakirjas Teater.Muusika.Kino oli võõrsõnu
rohkesti, on mõistetav, sest oli ka pikk artikkel. Ka ajalehes Areen oli enam-vähem
samapalju võõrsõnu, kuid see artikkel oli lühike. Minule kui gümnaasiumilõpetajale oli
nendes artiklites palju tundmatuid võõrsõnu, nagu näiteks kopuleerimisakt, patsifist,
ebavirtuooslik, peredviznik, messianism, nomenklatuur, kaootilisinegatiiv, patoloogia,
intellektuaalsus, reanimeerima, kontseptsioon, meditatiivsus, produktsioon,
representeerima, narratiiv. Neid sõnu oleks saanud panna ka omasõnadega. Näiteks
patsifist tähendab pooldajat. Kulminatsioon oleks teise sõnaga haripunkt. Kuid eks
võõrsõnade oskus näitab ikkagi haritust. Mida rohkem teatakse võõrsõnu, seda
targemaks inimest peetakse. Mõnikord võib ka nii olla, et teatakse küll võõrsõna, kuid