Õuesõppe pedagoogika kui teadmiste allikas lähiümbrusest saab õpiõu
Õuemängude tähtsusest
Õuemänge iseloomustavad kaks omadust: meelelisus ja laiahaardelisus. Meelelisuse all
peetakse silmas mänge, mida käivitavad spontaanselt lõhn, maitse, kompimis- ja
nägemismeel, tasakaal, temperatuur, kuulmine jt meeled. Lapsed vaatlevad ja tajuvad
õuekekkonda tähelepanelikult oma meeltega ning neid täidab ühteaegu tundeküllane soov
ümbritsevaga kooskõla saavutada. Laiahaardeliste all peetakse silmas mänge, mis
stimuleerivad lapsi hoogsamalt pühenduma kaootilisemat sorti tegevusele (nii metsikud
mängud kui ka rahulikumad fantaasiamängud). Sellistes laiahaardelisemates mängudes
kannavad lapsed veidi oma enesekontrollist üle sündmuste käigule ja lasevad ümbrusel
rohkem mõjuda ja toimivat juhtida. Mõlemad omadused, meelelisus ja laiahaardelisus,
viivad selleni, et keskkond osaleb mängus aktiivse partnerina: vahel tuntakse, justkui
mängiks keskkond lapsega, mitte vastupidi. Lapsed võivad näiteks joosta ja üksteist taga