Joseph II
aastastelt usuvande võtmise ja vähendanud usupühade arvu, uskudes, et see võiks suurendada
majanduse tootlikust. Joseph läks veelgi kaugemale: ta arvas, et kolmandik kloostritest ei
teinud piisavalt tööd hariduse, tervishoiu ja põllumajanduse alal ning saatis need seepärast
laiali, ülejäänud kloostrid lasi ta riigistada. Kirik allutati senisest enam riigivõimule: paavsti
bullad tuli enne nende avaldamist keisrile heakskiitmiseks esitada. Nagu paljudes teisteski
kaoliiklikes maades, ei pälvinud kiriku mõju piiramine rahva poole hoidu.
Joseph II pööras väga suurt tähelepanu haridusele. Selleks, et oleks kirjaoskajatest
kodanikkond, tehti kohustuslikuks 7-aastane põhiharidus kõigile poistele ja tüdrukutele, mille
tagamiseks rajati rahvakoole üle kogu maa. Koolides kehtestati riiklikud õppekavad. P
raktilist kõrgharidust pakuti vaid mõnedele valitutele. Ta jagas ka stipendiume andekatele