Eesti keskaeg
1541. aastal võeti Riia ametlikult Schmalkaldeni liidu liikmeks. Augsburgi usurahu
Liivimaa võttis vastu 1555. aastal, kui Riia linnusekomtuur kirjutas alla dokumendile.
Poliitiliselt jäi Liivimaal kestma status quo (hetkel olev võim), maahärradest
piiskoppide ja vaimuliku rüütliordu. Esines isikuid, kes sümpatiseerisid vana usku.
Läänemaa kodusõda- Uue pöörde tõi Liivimaa poliitilisse ajalukku 1529. aastal
ametisse kinnitatud Riia peapiiskopi kaodjuutoriks markkrahv Wilhelm. Wilhelm oli
Preisi hertsogi Albrechti vend. Wilhelmil olid luterlikud vaated, mistõttu temast
loodeti usulise reformatsiooni edendajat. Liivimaa reformimeelsed ei koondunud
siiski kõik Wilhelmi selja taha, tema toetajaskond oli pigem preisimeelne. Wilhelmile
eraldati saabumise järel elatiseks osa piiskopkonna linnuseid, asus ta oma võimubaasi
laiendama. Saare-Lääne piiskopkonna sisetülid andsid selleks sooda võimaluse ja
Wilhelm asus sealete vasallide toel 1530
annaabi.ee 
