Kloostrid Tallinnas
ühendus kapiitlisaaliga (istungitesaal) ja
käärkambriga e sakristei (hoiti väärtesemeid).
Käärkamber ja kirik olid tavaliselt kõige
rikkalikumalt kaunistatud, sinna maeti abte.
Ülakorrusel võis olla dormitoorium.
Lõunapoolse ristikäigu küljes oli küttekoda,
refektoorium (söögisaal), köök, kelder, mille
kohal konvertide toad. Küttekojaks oli kaminaga
tuba, kus sai talvel end soojendamas käia.
Alates 12. sajandist on pikerguse refektooriumi
ühes seinas kantsliorv. Ukse kõrval jooginõu.
Suurim köök säilinud Fontenvraud´s (1150).
Suured kloostrid moodustasid omaette linna.
Cluny kloostrikirikul oli kaks transepti ja seitse
kellatorni.
DOMINIIKLASTE KLOOSTER
TALLINNAS
Dominiiklaste konvent esialgu Toomepeal 1229
(pigem 1239, sest rajati Valdemar II toetusel.
1229 taanlased välja aetud). Andmed Taani
dominiiklaste kroonika ärakirjast (1261?): võib
sisaldada krooniku enese või/ja kopeerijate vigu.