ISESEISEV TÖÖ TEEMADE 29-32 KOHTA 1.Keda Saksamaa kantsleritest kutsuti „raudne kantsler“? Otto von Bismarck 2.Mida kujutas endast Bismarcki „raua ja vere“ poliitika? Bismarck ei valinud vahendeid oma eesmärkide elluviimiseks, oli karm ja julm, viis armee sõdima. 3.Mis oli Wilhelm II peamiseks eesmärgiks? Saksamaa muutmine tõeliselt suureks riigiks. 4.Millal ühendati Saksamaa ühtseks riigiks? (kuupäev, kuu, aasta) 18. jaanuar 1871. 5.Selgitage, mida mõtles Wilhelm II maailmapoliitika all.
huvidega, mis leidsid ühise ühendava faktori Führer'i autoriteedis. Hitleri enda võim oli aga omamoodi erinevate huvide vahetuslüliks. Kolmanda Reich'i valitsus püüdis üha rohkem lepitada lepitamatut: kohandada valitsuse administratsiooni bürokraatlikud struktuurid oma juhi tahtega. Selle tulemusena sattusid riigi bürokraatlikud struktuurid üha enam Führer'i võimu alla. Hitleri autoriteet põhines asjaolul, et ta oli nimetatud valitsusjuhiks. Kuid erinevalt eelmistest kantsleritest, polnud Hitleril valitsustöö kogemusi ja tema valitsemisstiili eripärana olid talle varjamatult vastumeelt bürokraatlikud protseduurid ja tavalise administratiivtöö rutiin. Vaatamata ametialasele kogenematusele, andsid massiline toetajaskond ja "rahvusliku ülestõusu" atmosfäär, mis ümbritsesid Hitlerit tema kantsleriaastate algusest peale, talle kohe eelise, mida teistel kantsleritel polnud. Kuigi algul hoolitses Hitler selle eest, et mitte tekitada tülisid
annaabi.ee 
