Aafrika ajalugu
arvatavasti kaupmehed, kes sundisid riiki vallutama alasid, mida Bismarck pidas tüütuks kohustuseks.
Saksamaale kuulusid Saksa Ida-Aafrika – Tanganjika (vallutati 1891) ja Rwanda-Burundi, mis alistati
peamiselt läbi Saksa Koloniaalühingu tegevusele, kuhu kuulusid aktiivsed ärimehed ja poliitikud. Bismarck
ütles sellele alguses, et ta ei kavatse neid finantside puudusel toetada, aga kui 1884. a läks Saksamaa kontrolli
alla Namiibia, sai ühingu tegevus lõpuks kantslerilt heakskiidu. Saksa Edela-Aafrika oli küllaltki suur, aga see
vallutati kiiresti seetõttu, et seal elanud namad ja hererod, olid terve 19. saj vältel omavahelises konfliktis.
Isegi kui nad üritasid ülestõusu korraldada, ei suutnud nad selles omavahel kokku leppida – selliseid asju tuli
muidugi ette ka mujal Aafrikas. Lääne-Aafrikas haarati 1884. a enda võimu alla Kamerun ja Togo läbi
erinevate lepingute, kuigi sõjavägi oli sel ajal ka kohal.
Portugal ja Hispaania