Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal
see orjuseks kujunes.
I.
Võõra valitsuse tunnustus.
Läti Hindreku kroonikas XXIX, 1 loeme, et pärast Tartu äravõtmist saatsid ümberkaudsed
rahvad, niihästi venelased kui mereäärsed eestlased ja saarlased, semgallid ja kurelased,
niisamuti ka leedulased, saadikuid annetustega Riiga, soovides sakslastega rahuvahekorda.
Viimased olid nõus ja rahu levis üle maa. ,,Ja eestlased tulid välja oma kantsidest (de castris
suis), ehitasid jälle üles oma mahapõletatud külad ja oma kirikud... Ja kui nad põhjalikumalt
ristiusku tundma õppisid, tunnustasid nad Jeesust Kristust, Jumala poega. Ja iga rahvas hingas
Jumala varju all ja kiitis teda, kes on kiidetud igavesti."
Lugedes seda kohta ja sarnaseid lauseid võiks arvata, et ristiusk ja ristiusuliste valitsus on
kindlasti maksma pandud vähemalt nende eestlaste seas, kellest siin ligemalt juttu on, ja lõplikult
annaabi.ee 
