Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal
hagen" ja saarlased ühe (Maapensaare resp. Maapersaare - Luiga, lk. 123). Et Kaarma ja
Maapersaare on maalinnad, võib oletada, et ka ligemalt tähendamata harjulaste kindlustused olid
vahest rutuliselt puukaitsega varustatud vanad maalinnad.
1345. a. rahulepingus kohustati saarlasi oma tugev Maapersaare kindlus maani maha lõhkuma
(nüüdsetes Pamma metsades - Kooljamäed, Karja kihelkonnas). Säärasest nõudmisest ei ole
varema aja kohta midagi kuulda. Sellest ajast peale ei ole Eesti kantsidel ega maalinnadel
nähtavasti enam tähendust ja ikka enam tekib nende asemele sakslaste lossisid, järjest enam ka
vasallide omi.
2. Kohtumõistmise suhtes jäeti eestlastele esmalt ka omad vanemad alale foogtide kõrval. Foogte
panid ametisse maaisandad, kellele nad allusid, s. t. kõige pealt piiskopid omal alal, siis ka ordu
omal alal. Linnades olid linnafoogtid, keda alguses piiskopid ametisse seadsid, pärast ainult
kinnitasid. Me nägime, kuidas paavst 1222. a