Linnused ja relvastus keskajal
Uus ajajärk algas pärast Eesti vallutamist sakslaste ja taanlaste poolt. Kuigi maa uued isandad
võtsid sageli kasutusele eestlaste vanad linnamäed, ehitasid nad need ümber, asendasid näiteks
senised muld- või kuivkivivallile püstitatud puitpalissaadid lubjamördi abil paest, maakivist või
tellistest laotud müüridega. Seejuures kasvas enamik suurtest linnustest välja kas tornlinnusest või
ringmüüriga ümbritsetud kastellist. Seda, et vallutajad pidasid uute kantside väljaehitamist nii maa
vaos hoidmise kui administreerimise seisukohalt ülioluliseks, näitab see, et paljude linnuste
rajamisaeg langeb esimestesse aastakümnetesse pärast Eesti vallutamist. Suurem osa linnustest
purustati Liivi sõja käigus 1558 1583.
Linnused funktsiooni järgi:
· Kindlustatud mõisamajad ehk vasallilinnused (väikelinnused). Sageli olid need ehitatud
tornlinnustena.
· Piiskopilinnused, mille püstitasid Saare-Lääne ja Tartu piiskopkonnad
annaabi.ee 
