Toiduohutuse eksami teemad – keemilised ohud.
Aflatoksiinid liiguvad saastatud söödast
loomade kudedesse ja piima, kusjuures näiteks veise ja ka teiste imetajate organismis
metaboliseeritakse B-rühma aflatoksiin hüdroksüleerimise teel M-rühma kuuluvaks ühendiks
AFM1, mis on kõik kantserogeensed.
Levinuim aflatoksiin B1 (AFB1) on tugevaim tuntud katserogeen üldse, tema kantserogeensus
avaldub loomkatsetes juba sellisel päevadoosil nagu 10 g/kg kehakaalu kohta. Võrdluseks, teisel
tuntud kantserogeenil dimetüülnitroosamiinil on vastav number 750 g/kg. Pikaajaline kontakt
AFB1 madalate doosidega võib loomade korral viia hepatoomi, sapiteede või hepatotsellulaarse
kartsinoomi ja teiste vähkkasvajate tekkele.
Ohratoksiine, mis kujutavad endast seitset amiidsideme kaudu fenüülalaniiniga seotud
isokumariini derivaati, toodavad Aspergillus ochraceus ja Penicillium verrucosum, mis saastavad
annaabi.ee 
