Nikolai Gogol
Itaalias leidis Gogoli mahasurutud seksuaalsus ajutise väljapääsu. Tegelikult elas ta Roomas, kuni
aastani 1848. Seal oli kirjanikul avatud ja vaba suhe krahv Josif Vielhorskiga, kuid viimane suri
kopsutiisikusse aasta pärast nende kohtumist. Mõne aja pärast armus Gogol Nikolai Jazõkovisse,
kes kahjuks ei vastanud kirjaniku siirastele ja sügavatele kirjadele.
Riigiteenistuses nägi ta võimalust end teostada, aga kõrgelennulised plaanid luhtusid haledal
kombel ja temast sai kantseleikirjutaja ja kõige madalama,14 astme ametnik. Sellest alandusest
inspireerituna kirjutas Gogol hiljem oma kõige kuulsama, maailmakirjandusse kuulava jutustuse
"Sinel". Pilku tsaristliku Venemaa ebakohtade suhtes teravdasid aga eelkõige sotsiaalse ebaõigluse
kogemused. Rikas, privileegide ja tuluallikatega varustatud kõrgkiht täitis oma taskuid, samal ajal
kui miljonid inimesed elasid toimetulekupiiril. Algaja kirjanik Gogol kuulus peagi vene kirjanduse
annaabi.ee 
