BIOSEMIOOTIKA EKSAM 1) Donald Favareau – ameerika biosemiootik. 2) Jakob von Uexküll (1864-1944) – üks biosemiootika rajajaid. Teoreetilise bioloogia suurkuju, Karl Ernst vob Baeri lähenemisviisi arendaja. Uuris selgootute närvitalitlust ja käitumist. Näitas, et elukeskkonna nähtuste signaalne tähendus sõltub organismi talituste struktuurist ning käsitles bioloogiat kantiaanlikust tunnetuskonseptsioonist lähtudes. Peamised mõisted omailm ja funktsioonitsükkel. Omailm aitab mõista organismi subjektiivset kogemust. 3) Charles Sanders Peirce (1839-1914) – paljudele biosemiootikutele eeskujuks, eriti Thomas A. Sebeokile. Tema märgiloogika biosemiootikutele oluline. Märgiloogika kaudu õpivad maailma tundma kõik õppimisvõimelised e intelligentsed organismid. Mõtles endast kui evolutsiooni uurivast filsoofist
Ka 1945 ÜRO Hartas. 1945 ÜRO inimõiguste deklaratsioon (kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena). Inimväärikus on puutumatu. Seda tuleb austada ja kaitsta. · Õiguslik ja moraalne dimensioon Aristoteleselt pärinev vooruse põhimõte, oleme väärikad siis, kui oleme vooruslikud, käituma ausalt ja vooruslikult. Inimväärikus kui õiguslik põhimõte on märksa kitsam. See on kõigil üht viisi ja see tuleneb kantiaanlikust mõtteviisist, et inimene on eesmärk ja mitte kunagi vahend. · Positiivsed ja negatiivsed definitsioonid Positiivsed a. Kaasavarateooria püüab määratleda inimväärikust. Inimväärikus on väärtus, ta on eriline kvaliteet või omadus, selle on inimene saanud looja või looduse poolt. See peitub iseseisvuses, erilises olemuses. Inimesest teeb inimese tema vaimujõud. Probleem on see,
annaabi.ee 
